Imibuzo Evame Ukubuzwa

Imibuzo Evame Ukubuzwa

IMIBUZO EJWAYELEKILE UKUBUZWA

1. Yini ebangela amazinga aphezulu kashukela egazini?

Izinto eziningi zingaba imbangela yezinga eliphezulu likashukela egazini, kodwa lokho esikudlayo kudlala indima enkulu neqondile ekukhuphuleni ushukela egazini. Uma sidla ama-carbohydrate, umzimba wethu uguqula lawo ma-carbohydrate abe ushukela, futhi lokhu kungadlala indima ekukhuphuleni ushukela egazini. Amaprotheni, ngezinga elithile, ngamanani aphezulu nawo angaphakamisa amazinga kashukela egazini. Amafutha awakhuphuli amazinga kashukela egazini. Ukucindezeleka okuholela ekwandeni kwe-hormone i-cortisol kungaphakamisa amazinga kashukela egazini.

2. Uyini umehluko phakathi kwesifo sikashukela sohlobo 1 kanye nesifo sikashukela sohlobo 2?

Isifo sikashukela sohlobo 1 yisimo sokuzivikela komzimba esibangela ukuthi umzimba ungakwazi ukukhiqiza i-insulin. Abantu abanesifo sikashukela sohlobo 1 kumele basebenzise i-insulin ukuze bagcine amazinga kashukela engaphakathi kwemingcele evamile. Isifo sikashukela sohlobo 2 yisifo lapho umzimba ukwazi ukukhiqiza i-insulin kodwa ungakwazi ukukhiqiza okwanele noma umzimba ungaphenduli ku-insulin ekhiqizwayo.

3. Ngingazi kanjani ukuthi nginesifo sikashukela?

isifo sikashukela singatholakala ngezindlela eziningi. Lokhu kufaka phakathi i-glucose yokuzila ukudla engu-> noma = 126 mg/dL noma 7mmol/L, i-hemoglobin a1c engu-6.5% noma ngaphezulu, noma i-glucose ephezulu ekuhlolweni kokubekezelela i-glucose ngomlomo (OGTT). Ngaphezu kwalokho, i-glucose engahleliwe engu->200 iphakamisa isifo sikashukela.
Kodwa-ke, kunezimpawu eziningana ezibonisa isifo sikashukela futhi okufanele zikwenze ucabangele ukuhlolwa kwegazi. Lokhu kufaka phakathi ukoma ngokweqile, ukuchama njalo, ukubona okufiphele, ukuba ndikindiki noma ukuqaqamba kwemilenze, ukukhuluphala kanye nokukhathala. Ezinye izimpawu ezingaba khona zifaka phakathi ukungasebenzi kahle kokuya esikhathini kwabesilisa kanye nokuya esikhathini okungajwayelekile kwabesifazane.

4. Kukangaki udinga ukuhlola ushukela egazini lami?

Ukuvama okufanele uhlole ngakho igazi lakho kuzoncika ohlelweni lokwelashwa olusebenzisayo kanye nezimo zomuntu ngamunye. Iziqondiso ze-NICE zango-2015 zincoma ukuthi abantu abanesifo sikashukela sohlobo 1 bahlole ushukela wegazi labo okungenani izikhathi ezine ngosuku, kufaka phakathi ngaphambi kokudla ngakunye nangaphambi kokulala.

5. Kufanele libukeke kanjani izinga elijwayelekile likashukela?

Cela usizo lwakho lwezempilo ukuthi lungakanani uhla lukashukela egazini olufanele kuwe, kuyilapho i-ACCUGENCE ingakusiza ekusetheni uhla ngesici sayo se-Range Indicator. Udokotela wakho uzobeka imiphumela yokuhlolwa kukashukela egazini okuqondiwe ngokusekelwe ezintweni eziningana, okuhlanganisa:
● Uhlobo kanye nobunzima besifo sikashukela
● Ubudala
● Isikhathi osube naso nesifo sikashukela
● Isimo sokukhulelwa
● Ukuba khona kwezinkinga zesifo sikashukela
● Impilo iyonke kanye nokuba khona kwezinye izimo zezokwelapha
I-American Diabetes Association (ADA) ngokuvamile incoma amazinga kashukela egazini alandelayo:
Phakathi kwama-milligram angu-80 no-130 nge-deciliter (mg/dL) noma ama-millimoles angu-4.4 kuya ku-7.2 ngelitha (mmol/L) ngaphambi kokudla
Ngaphansi kuka-180 mg/dL (10.0 mmol/L) amahora amabili ngemva kokudla
Kodwa i-ADA iphawula ukuthi le migomo ivame ukuhlukahluka kuye ngobudala bakho kanye nempilo yakho futhi kufanele ibe ngeyomuntu ngamunye.

6. Ayini amaKetone?

Ama-ketones ngamakhemikhali enziwa esibindini sakho, ngokuvamile njengempendulo ye-metabolic yokuba se-ketosis yokudla. Lokho kusho ukuthi wenza ama-ketones uma ungenayo i-glucose eyanele egciniwe (noma ushukela) ukuze iphenduke amandla. Uma umzimba wakho uzwa ukuthi udinga enye indlela esikhundleni sikashukela, uguqula amafutha abe ama-ketones.
Amazinga akho e-ketone angaba noma yikuphi kusukela ku-zero kuya ku-3 noma ngaphezulu., futhi alinganiswa ngama-millimoles ngelitha (mmol/L). Ngezansi kunezigaba ezijwayelekile, kodwa khumbula ukuthi imiphumela yokuhlolwa ingahluka, kuye ngokudla kwakho, izinga lomsebenzi, nokuthi usunesikhathi esingakanani une-ketosis.

7. Kuyini i-diabetic ketoacidosis (DKA)?

I-ketoacidosis yesifo sikashukela (noma i-DKA) yisimo esibucayi sezokwelapha esingabangelwa amazinga aphezulu kakhulu ama-ketone egazini. Uma ingatholakali futhi ingelashwa ngokushesha, ingaholela ekukhubazekeni noma ngisho nasekufeni.
Lesi simo senzeka lapho amangqamuzana omzimba engakwazi ukusebenzisa i-glucose ukuze athole amandla, futhi umzimba uqala ukuphula amafutha ukuze athole amandla esikhundleni salokho. Ama-Ketone akhiqizwa lapho umzimba uphula amafutha, futhi amazinga aphezulu kakhulu ama-ketone angenza igazi libe ne-asidi kakhulu. Yingakho ukuhlolwa kwe-Ketone kubaluleke kakhulu.

8. Ama-Ketones Nokudla

Uma kukhulunywa ngezinga elifanele le-ketosis kanye nama-ketones emzimbeni, ukudla okufanele kwe-ketogenic kubalulekile. Kubantu abaningi, lokho kusho ukudla amagremu angama-20-50 ama-carbohydrate ngosuku. Inani lezakhamzimba eziningi (kufaka phakathi ama-carbohydrate) okudingeka ulidle lizohluka, ngakho-ke udinga ukusebenzisa i-keto calculator noma umane uxhumane nomhlinzeki wakho wezempilo ukuthola izidingo zakho ze-macro ngqo.

9. Iyini i-Uric acid?

I-Uric Acid iwumkhiqizo ojwayelekile wokungcola komzimba. Yakheka lapho amakhemikhali abizwa ngokuthi ama-purine ewohloka. Ama-purine ayizinto zemvelo ezitholakala emzimbeni. Atholakala nasekudleni okuningi okufana nesibindi, i-shellfish kanye notshwala.
Ukugcwala okuphezulu kwe-uric acid egazini kuzogcina kuguqula i-asidi ibe amakristalu e-urate, angabe eseqongelela emalungeni nasezicutshini ezithambile. Ama-deposit amakristalu e-urate afana nenaliti abangela ukuvuvukala kanye nezimpawu ezibuhlungu ze-gout.